Juhtkiri: tervishoiu nõrgim lüli on patsient
Juhtumid, kus arstil tuleb oma tegevusest kohtupingis aru anda, on Eestis üsna harvad. Meediku süüdimõistmine on veel harvem.
Arstide ettevalmistus ei anna enamasti põhjustki nende kvalifikatsioonis ja tegevuses kahelda, ent äärmiselt kahetsusväärne on ka olukord, kus kahtlustes patsient leiab end seaduserägastikus siplemas ja tõenditepuuduses vaevlemas. Mitme juhtumi valguses jääb praegu vägisi mulje, et patsient on Eesti tervishoiusüsteemis jäänud kahjuks üsna kaitseta.
Muidugi on olemas institutsioonid, kuhu patsient saab pöörduda, kui ta arsti tegevusega rahul pole: kui haigla selgitused pole piisavad, siis on veel võimalik pöörduda arstiabikvaliteedi ekspertkomisjoni ning muidugi kohtu poole. Paraku, kui enamiku muude teenuste puhul, millega inimene iga päev kokku puutub, ei pea olema spetsialist, et nende kvaliteeti hinnata, siis tervishoiuteenuse hindamisel jääb inimese oma teadmistest napiks. Vähe sellest, sageli patsient isegi ei tea, millised on tema õigused ja kuidas neid kaitsta tuleks.
(Postimees 04.03.2010)